| Liiginimi eesti
keeles |
Punajalg-tilder |
| Liiginimi ladina
keeles |
Tringa totanus |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Rohutüll, tüllütt,
tilt, tauss, tillutaja, tillutis, küllik, tilltöök, tillu |
| Suurus |
Kehapikkus 24-27 cm, tiibade siruulatus
47-53 cm, kaal 92-127 grammi. |
Levik
|
Pesitseb praktiliselt
kogu Euroopas, Aasias on ta levinud taigavööndi lõunaosast kuni
kõrbete ja kõrgmäestike põhjapiirini. Läänepoolne populatsioon
Talvitub Lääne-Euroopas, Vahemere ääres või Kesk- ja Ida-Aafrikas,
idapoolne populatsioon eelkõige Lõuna-Aasias.
|
| Arvukus |
Eestis pesitseb 2500 - 3500 haudepaari.
Läbirändajana arvukam. |
| Elupaik ja -viis |
Avamaastiku kahlaja, pesitseb Eestis
valdavalt rannaniitudel. Võib kohata ka lagerabades ja madalsoodes,
sisemaa järvedel, jõgede luhtadel ja niitudel, madalaveeliste
karjäärijärvekeste rohtunud osades, heinamaade vesistel lõikudel
jne. |
| Ränne |
Rändlind. Saabub
märtsi lõpus võ aprilli alguses. Põhjapoolsete asurkondade
sügisene läbiränne algabb augustis ja kestab septembri
keskpaigani.
|
| Toitumine |
Toitub selgrootutest loomadest, keda
püüab mudast noppides või nokaga läbi muda sonkides. |
Pesitsemine ja
areng
|
Pesa ehitab maapinnale. Tavaliselt
valitakse pesakohaks mõni varjatud lohk kõrgemate taimede all või
kõrval. Pesa ehitamisest võtavad osa mõlemad vanalinnud: isaslind
valmistab ette pesa põhja, emaslind vooderdab selle pikkade kuivanud
kõrtega. Üldjuhul ollakse pesapaigatruud ning ühes ja samas
kohas/piirkonnas pesitsetakse mitmeid aastaid. Aprillis-mais muneb
emaslind 3-5 kollast kastanpruunide laikudega muna, mida hauvad
mõlemad vanemad 22-25 päeva. Umbes päev pärast koorumist lahkuvad
koorunud tibud pesast ja hakkavad ise toitu otsima. Esialgu
hoolitsevad poegade eest mõlemad vanemad, umbes paar nädalat pärast
koorumist jätab emaslind isaslinnu koos poegadega maha. Isaslind on
poegadega kuni viimaste lennuvõimestumiseni 25-35 päeva vanuselt. |
| Ohustatus ja kaitse |
Kuulub
looduskaitsealuste liikide III kategooriasse. Ohustab peamiselt
pesitsuspaikade ning rändepeatuspaikade hävimine ja saastumine.
Siinsete populatsioonide arvukuse languse tõttu on Euroopas
hinnatud ohualtiks liigiks (VU). Looduslikeks vaenlasteks on
suured röövlinnud, põhiliselt kullilised, maapinnal ohustavad
rebane ja väikekiskjad.
|