Punajalg-tilder
Punajalg-tilder on keskmise suurusega
kahlaja, kes on oma nime saanud silmatorkavalt erepunaste jalgade
järgi. Linnu nokatüvik on samuti punane, kuid otsast on nokk must.
Sulestiku ülapool on pruunikas, rind triibuline ja küljed tähnilised.
Lennul paistab selgelt tiiva lai valge tagaserv ja valge, piklik ja
kolmnurkne päranipuala.
Punajalg pesitseb praktiliselt kogu
Euroopas, lokaalselt Põhja-Aafrikas ning levib laialt ka Aasias
(Himaalaja, Tiibeti platoo, Mongoolia, Põhja-Hiina, Amuuri jõe org).
Pesitsusalad ulatuvad 70 kraadi põhjalaiuseni Fennoskandias ja
Karjalas, kuid ei levi kaugemale kui 60 kraadi põhjalaiust
Lääne-Venemaal ja 55 kraadi põhjalaiust Uuralites. Lääne-Euroopa ja
Põhja-Aafrika asurkond talvitub valdavalt Loode-Euroopas, Musta mere
ja Kaspia rannikul, Vahemeremaades, Lähis-Idast Lääne-Aafrikani, ka
Ida-Aafrikas ja Araabia poolsaarel. Vaid väike osa ületab ekvaatori
ning Lõuna-Aafrikas on liik juba haruldus. Idapoolne populatsioon
talvitub Lõuna-Indias, Sri Lankal, Kagu-Aasias ning Suur- ja
Väike-Sunda saartel. Eestis on punajalg-tilder levinud vastavalt
sobivate pesitsuspaikade olemasolule, kuid on kõige lihtsamini kohatav
mererannikul.
Punajalg-tilder eelistab elupaigana
niiskeid või soostunuid kõrge rohukasvuga alasid, kus tema jalgade ja
noka pikkus vägagi vajalikuks osutuvad. Nimelt toituvad need linnud
lompide või muude veekogude kaldaäärses osas sageli kuni kõhuni mudas
solberdades ja oma pika nokaga muda songides, et leida toiduks
selgrootuid loomi.
Rändlinnuna saabub punajalg-tilder
meile märtsi lõpus või aprilli alguses, mil toimub ka põhjapoolsemate
isendite läbiränne. Pesa ehitatakse avatud maastikul otse maapinnale.
Tavaliselt valitakse pesakohaks mõne varjatud lohk kõrgemate taimede
all või kõrval. Pesa ehitamisest võtavad osa mõlemad vanalinnud:
isaslind valmistab ette pesa põhja, emaslind vooderdab selle pikkade
kuivanud kõrtega. Üldjuhul on punajalad pesapaigatruud ning ühes ja
samas kohas/piirkonnas pesitsetakse mitmeid aastaid. Aprillis-mais
muneb emaslind 3-5 kollast kastanpruunide laikudega muna, mida hauvad
mõlemad vanemad 22-25 päeva. Umbes päev pärast koorumist lahkuvad
koorunud tibud pesast ja hakkavad ise toitu otsima. Esialgu
hoolitsevad poegade eest mõlemad vanemad, kuid umbes paar nädalat
pärast koorumist jätab emaslind isaslinnu koos poegadega maha.
Isaslind on poegadega kuni viimaste lennuvõimestumiseni 25-35 päeva
vanuselt. Harvadel juhtudel toimub vanemate lahkuminek nii, et osa
poegi jääb emaslinnu ja osa isalinnu kasvatada.
Punajalg-tilder on looduskaitse all,
kuuludes kaitstavate liikide III kategooriasse. Suurimaks ohuks neile
on pesitsuspaikade ning rändepeatuspaikade hävimine ja saastumine,
samuti pesi rüüstavate väikekiskjate arvukuse kasv. Seetõttu on
punajalg-tildrite arvukus langenud niivõrd, et Euroopas on nad
hinnatud ohustatud liigiks.