Punajalg-tilder

 

Punajalg-tilder

Punajalg-tilder on keskmise suurusega kahlaja, kes on oma nime saanud silmatorkavalt erepunaste jalgade järgi. Linnu nokatüvik on samuti punane, kuid otsast on nokk must. Sulestiku ülapool on pruunikas, rind triibuline ja küljed tähnilised. Lennul paistab selgelt tiiva lai valge tagaserv ja valge, piklik ja kolmnurkne päranipuala.

Punajalg pesitseb praktiliselt kogu Euroopas, lokaalselt Põhja-Aafrikas ning levib laialt ka Aasias (Himaalaja, Tiibeti platoo, Mongoolia, Põhja-Hiina, Amuuri jõe org). Pesitsusalad ulatuvad 70 kraadi põhjalaiuseni Fennoskandias ja Karjalas, kuid ei levi kaugemale kui 60 kraadi põhjalaiust Lääne-Venemaal ja 55 kraadi põhjalaiust Uuralites. Lääne-Euroopa ja Põhja-Aafrika asurkond talvitub valdavalt Loode-Euroopas, Musta mere ja Kaspia rannikul, Vahemeremaades, Lähis-Idast Lääne-Aafrikani, ka Ida-Aafrikas ja Araabia poolsaarel. Vaid väike osa ületab ekvaatori ning Lõuna-Aafrikas on liik juba haruldus. Idapoolne populatsioon talvitub Lõuna-Indias, Sri Lankal, Kagu-Aasias ning Suur- ja Väike-Sunda saartel. Eestis on punajalg-tilder levinud vastavalt sobivate pesitsuspaikade olemasolule, kuid on kõige lihtsamini kohatav mererannikul.

Punajalg-tilder eelistab elupaigana niiskeid või soostunuid kõrge rohukasvuga alasid, kus tema jalgade ja noka pikkus vägagi vajalikuks osutuvad. Nimelt toituvad need linnud lompide või muude veekogude kaldaäärses osas sageli kuni kõhuni mudas solberdades ja oma pika nokaga muda songides, et leida toiduks selgrootuid loomi.

Rändlinnuna saabub punajalg-tilder meile märtsi lõpus või aprilli alguses, mil toimub ka põhjapoolsemate isendite läbiränne. Pesa ehitatakse avatud maastikul otse maapinnale. Tavaliselt valitakse pesakohaks mõne varjatud lohk kõrgemate taimede all või kõrval. Pesa ehitamisest võtavad osa mõlemad vanalinnud: isaslind valmistab ette pesa põhja, emaslind vooderdab selle pikkade kuivanud kõrtega. Üldjuhul on punajalad pesapaigatruud ning ühes ja samas kohas/piirkonnas pesitsetakse mitmeid aastaid. Aprillis-mais muneb emaslind 3-5 kollast kastanpruunide laikudega muna, mida hauvad mõlemad vanemad 22-25 päeva. Umbes päev pärast koorumist lahkuvad koorunud tibud pesast ja hakkavad ise toitu otsima. Esialgu hoolitsevad poegade eest mõlemad vanemad, kuid umbes paar nädalat pärast koorumist jätab emaslind isaslinnu koos poegadega maha. Isaslind on poegadega kuni viimaste lennuvõimestumiseni 25-35 päeva vanuselt. Harvadel juhtudel toimub vanemate lahkuminek nii, et osa poegi jääb emaslinnu ja osa isalinnu kasvatada.

Punajalg-tilder on looduskaitse all, kuuludes kaitstavate liikide III kategooriasse. Suurimaks ohuks neile on pesitsuspaikade ning rändepeatuspaikade hävimine ja saastumine, samuti pesi rüüstavate väikekiskjate arvukuse kasv. Seetõttu on punajalg-tildrite arvukus langenud niivõrd, et Euroopas on nad hinnatud ohustatud liigiks.

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri