Liiginimi eesti
keeles |
Vainurästas |
Liiginimi ladina
keeles |
Turdus iliacus
|
Rahvapäraseid
nimesid |
Viinrästas,
täristilind, rägistaja, kadakarästas. |
Suurus |
Kehapikkus 19-23 cm, tiibade siruulatus
33-35 cm, kaal 49-79 grammi. |
Levik |
Levinud Põhja- ja Ida-Euroopast peaaegu
läbi kogu Siberi. Talvitub Lääne- ja Kesk-Euroopas ning Kaukaasias. |
Arvukus |
Eestis pesitseb 40 000 - 60 000
haudepaari. Üksikud isendid võivad vahel talvituda. |
Elupaik
|
Pesitseb lehtmetsades, puisniitudel,
salukuusikutes, parkides, kalmistutel, suuremates aedades ja
kadastikes. Eriti armastab niiskemate metsade servaalasid. |
Ränne |
Rändlind. Saabub märtsi lõpus-aprillis.
Massiline lahkumine toimub oktoobrikuus. |
Toitumine |
Kevadel ja suvel toitub maapinnal
selgrootutest, pärast marjade valmimist aga eelkõige marjadest ja ka
teistest viljadest. |
Pesitsemine |
Pesa ehitab lehtpuudele sagedamini kui
okaspuudele. Harilikult asub see sarapuul, kuusel või hoopis mõnel
kännul, kõige sagedamini madalal puude otsas, vähem põõsastes ja
haohunnikutes ning vaid päris harva maapinnal. Ehitusmaterjalina
kasutab kuluheina, puulehti ja harvem ka sammalt. Emaslind muneb 3-6
muna, mida haub keskmiselt 11 päeva. Pojad kasvavad pesas 9-12 päeva
ja saavad lennuvõimeliseks alates mai lõpust. |
Ohustatus ja kaitse |
Ei kuulu kaitstavate
liikide hulka. Globaalsete ohuhinnangute järgi on ohulähedane
liik. Arvukus kõvasti langenud - Eesti punase nimestiku järgi on
sigiv asurkond väljasuremisohus. Ohuteguriteks on elupaikade kadu
ja kliimamuutused.
|