Vainurästas

Liiginimi eesti keeles Vainurästas
Liiginimi ladina keeles Turdus iliacus
Rahvapäraseid nimesid Viinrästas, täristilind, rägistaja, kadakarästas.
Suurus Kehapikkus 19-23 cm, tiibade siruulatus 33-35 cm, kaal 49-79 grammi.
Levik Levinud Põhja- ja Ida-Euroopast peaaegu läbi kogu Siberi. Talvitub Lääne- ja Kesk-Euroopas ning Kaukaasias.
Arvukus Eestis pesitseb 40 000 - 60 000 haudepaari. Üksikud isendid võivad vahel talvituda.
Elupaik
Pesitseb lehtmetsades, puisniitudel, salukuusikutes, parkides, kalmistutel, suuremates aedades ja kadastikes. Eriti armastab niiskemate metsade servaalasid.
Ränne Rändlind. Saabub märtsi lõpus-aprillis. Massiline lahkumine toimub oktoobrikuus.
Toitumine Kevadel ja suvel toitub maapinnal selgrootutest, pärast marjade valmimist aga eelkõige marjadest ja ka teistest viljadest.
Pesitsemine Pesa ehitab lehtpuudele sagedamini kui okaspuudele. Harilikult asub see sarapuul, kuusel või hoopis mõnel kännul, kõige sagedamini madalal puude otsas, vähem põõsastes ja haohunnikutes ning vaid päris harva maapinnal. Ehitusmaterjalina kasutab kuluheina, puulehti ja harvem ka sammalt. Emaslind muneb 3-6 muna, mida haub keskmiselt 11 päeva. Pojad kasvavad pesas 9-12 päeva ja saavad lennuvõimeliseks alates mai lõpust.
Ohustatus ja kaitse Ei kuulu kaitstavate liikide hulka. Globaalsete ohuhinnangute järgi on ohulähedane liik. Arvukus kõvasti langenud - Eesti punase nimestiku järgi on sigiv asurkond väljasuremisohus. Ohuteguriteks on elupaikade kadu ja kliimamuutused.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri