Musträstas

Liiginimi eesti keeles	Musträstas
Liiginimi ladina keeles	Turdus merula
Rahvapäraseid nimesid	Laulurästas, künnilind, künnirästas, suur-rästas, must varblane, must lind, kulurästas, jõeköster, jõe-õpetaja, jõe-ats, jõeemand, siplasekukk, kadakakana, kuldnokk, kadakalind, kirsilind, hangelind
Suurus	Kehapikkus 23,5-27 cm, tiibade siruulatus 35-38 cm, kaal 80-135 grammi
Levik	Euroopas ja Edela-Aasias. Meil pesitsevad musträstad veedavad oma talve peamiselt Saksamaal, Madalmaades ja Prantsusmaal. Eestis üldlevinud haudelind.
Arvukus	Eestis pesitseb 300 000 - 400 000 haudepaari. Talvitub 5000 - 10 000 isendit.
Elupaik ja -viis	Pesitseb mitut tüüpi salu- ja lodumetsades, puisniitudel, maa-asulate ja linnade parkides, kalmistutel ja suuremates aedades. Maapinnal liigub hüpates, aegajalt peatub ja ajab saba püsti. Laulmise ajal istub liikumatult kõrge puu otsas.
Ränne	Sõltuvalt elukohast (laiuskraadist) ränd-, hulgu- või paigalind. Meil elunev musträsta nominaatvorm Turdus merula merula on suures osas rändlind. Saabuvad Eestisse märtsi jooksul, sügisränne oktoobri lõpust novembri lõpuni. Pehmetel talvedel, eriti Lääne-Eestis jääb palju rästaid talvituma.
Toitumine	Toitub peamiselt vihmaussidest, putukatest ja nende vastsetest, kuid viljade valmimise aegu sööb pigem marju ja seemneid.
Pesitsemine ja areng	Pesa ehitatakse puu otsa, tavaliselt kuni meetri kõrgusele, aga vahel ka palju kõrgemale. Erinevalt teistest rästastest võib musträsta pesa asetseda ka maapinnal või kännutüükal. Kausikujulise pesa ehitusmaterjaliks on kuluhein ja oksakesed, puulehed, sammal ja samblikud, vooderduseks võib olla muld või muda. Mune on pesas 4-6, haudumine kestab 12-15 päeva. Paar nädalat kasvavad koorunud pojad pesas, sealt väljudes õpivad lendamise üsna ruttu selgeks. Musträstas võib suve jooksul pesitseda mitu korda.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu looduskaitse alla. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis ja kasvava arvukusega. Looduslikeks vaenlasteks on röövlinnud ja väikekiskjad.