 |
|
|
Musträsta laul
Musträstas
Musträsta rohked rahvapärased nimetused
viitavad tema sarnasusele mitmete teiste lindudega: jõeköster ja
jõe-õpetaja (vesipapi nimed), siplasekukk (musträhn), kuldnokk jne.
Välimuse järgi on teda aga eristada. Nimelt on musträstas tõesti üleni
süsimust ning pesitsusajal paistab kaugele tema kuldkollane nokk.
Erinevalt kuldnokast tähne või erilist läiget musträsta sulestikul ei
ole. Lisaks nokale on isaslinnul kollane ka silmarõngas. Emaslinnud on
tagasihoidlikuma välimusega - sulestik on tume-nõgipruun, kurgualune
pisut heledam pruunikasvalge, rind ähmaselt tähniline ja nokk tume.
Hilissuvel muutub tumedamaks ka isaslinnu nokk.
Maapinnal liigub musträstas hüpates ja
aegajalt peatudes, et saba püsti ajades ümbrust jälgida. Laul kõlab
aga kõrgel puu otsas istudes. Musträsta laul on kaunis ja meloodiline
ning erinevalt paljudest teistest laululindudest hoopis madalama
flöötja tämbriga. Sageli on musträstas kevadõhtutel üks viimaseid, kes
laulmise lõpetab ja hommikuti üks esimesi, kes alustab.
Musträstas on levinud üle kogu Euroopa, samuti leidub neid Edela-Aasias ja Loode-Aafrikas. Kagu-Austraalias ja Uus-Meremaal elavad introdutseeritud populatsioonid. Kogu levila peale on musträstas jaotatud omakorda üheksaks alamliigiks, kes sõltuvalt elukohast on ränd-, hulgu- või paigalinnud. Meil esinev musträsta nominaatvorm Turdus merula merula on suures osas rändlind, samas Lääne- ja Kesk-Euroopas on 75% isenditest paigalinnud. Meil pesitsevad musträstad veedavad oma talve peamiselt Saksamaal, Madalmaades ja Prantsusmaal, samas jääb järjest rohkem musträstaid pehmetel talvedel ka meile talvituma, eriti Lääne-Eestis. Rändavad isendid saabuvad Eestisse tavaliselt märtsikuu jooksul, sügisränne toimub oktoobri lõpust novembri lõpuni.
Elupaigaks on musträstale erinevad
puistud, peamiselt salu- ja lodumetsad või puisniidud, kuid järjest
rohkem kolivad nad elama ka inimeste lähedusse - maa-asulatesse ja
linnade parkidesse, kalmistutele ja suurematesse aedadesse. Mitmel
pool Lääne-Euroopas on tegu juba täiesti tavalise linnalinnuga. Kui
muidu toitub musträstas peamiselt vihmaussidest ning putukatest ja
nende vastsetest, siis alates suve teisest poolest, marjade valmimise
aegu, saavad nende põhitoiduks erinevad viljad ja seemned.
Musträstas või pesitseda erinevalt
teistest rästastest ka maapinnal või mõnel madalal kännutüükal. Kui ta
aga kõrgemal puu otsas on otsustanud järglased üles kasvatada, siis
eelistab ta lehtpuid okaspuudele. Pesa on kausikujuline ja koosneb
oksakestest, heinast, puulehtedest, samblast jne. Lõppviimistlusena
kasutatakse seespool muda või mulda.
Pesaehitust alustatakse ligikaudu kolm nädalat pärast saabumist ning
see kestab mõne päeva. Mune on musträsta pesas 4-6 ja haudumine vältab
umbes 15 päeva. Paar nädalat kasvavad koorunud pojad pesas ja väljudes
õpivad üpris ruttu selgeks ka lendamise. Mai lõpus võime kohata lennus
juba noori musträstaid. Suve jooksul võib toimuda mitu pesitsust.