Kiivitaja

Liiginimi eesti keeles Kiivitaja
Liiginimi ladina keeles Vanellus vanellus
Rahvapäraseid nimesid Vaenulind, kiivit, kiivik, kiiv, tiivitaja, vaenukukk
Suurus Kehapikkus 28-31 cm, tiibade siruulatus 67-72 cm. Kaal 170-230 grammi.
Levik On levinud Euraasia metsa- ja stepivööndis, Kasahstanis ja Mongoolias poolkõrbevööndis veekogude lähedal ning Lõuna-Euroopas ja Taga-Kaukaasias ka vahemerelises vööndis. Eestis laialt levinud haudelind.
Arvukus Eestis pesitseb 40 000 - 50 000 haudepaari.
Elupaik ja -viis Tüüpiline avamaastiku lind, kes pesitseb nii soodes, rabades, põllumajandusmaastikul, heina- ja karjamaadel, rannaniitudel kui saartel: teda kohtab pesitsejana peaaegu kõikjal, välja arvatud suured metsamassiivid.
Ränne Rändlind. Eestisse saabub märtsis. Lahkuvad septembris-oktoobris. Eesti lindude talvitusalad on Lääne- ja Edela-Euroopas ning Vahemeremaades, sh Põhja-Aafrikas.
Toitumine Toitub peamiselt putukatest ja nende vastsetest, limustest, vihmaussidest, hulkjalgsetest.
Pesitsemine ja areng
Pärast saabumist ja isegi läbirände ajal võib sageli näha kiivitajate mängulendu, mida saadab "kii-vit" hüüde rida ja omapärane tiivavuhin. Pesa on küllaltki primitiivne, peentest kõrtest ja vähese vooderdusega. Aprillis muneb emaslind 3-4 helepruuni tumedamate tähnidega muna. 25-34 päeva pärast kooruvad tibud, kes on pesahülgajad. Lennuvõimeliseks saavad nad 35-40 päeva vanuselt.
Ohustatus ja kaitse Ei kuulu Eestis looduskaitse alla. Ohustab peamiselt põllumajanduslik reostus - taimekaitsevahendid, väetised, aga ka väikekiskjad, kes rüüstavad pesi. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on kiivitaja ohulähedane liik, kelle arvukus on oluliselt langenud.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri