|
 Kiivitaja hääl |
Kiivitaja
Kiivitaja on elav, liikuv ja häälekas
lind, kelle mängulend jääb kevadel kergesti põldudel ja niitudel
silma. Tegu on tuvisuuruse kahlajaga, kellel on jässakas keha ja
kuklas pikk peenike tutt. Sulestiku ülapool on esmapilgul mustjas,
kuid lähemal vaatlusel helgib roheliselt ja purpurselt, alapool on aga
valge. Mustad on ka linnu nägu ja kael, kuklapool aga valge.
Ta jookseb osavalt ja kiiresti rohus, samuti mööda ebatasast mätlikku pinnast, aeg-ajalt ootamatult peatudes ja ringi vaadates. Seejärel jookseb aga edasi, vahel mõnd ettesattunud putukat oma lühikese nokaga haarates. Häirituna tõuseb lendu ja annab oma kohalolekust märku töötult kõlvate ja kaeblike, tihti korduvate "kii-vit" hüüetega. Rahvapärimus pajatab, et muiste olnud kiivitaja vaenukukk, kes oma lennu ja kisaga andis põgeneva orja ära. Ta laulvat: "Siin üks! Siin üks!".
Kiivitaja on levinud üle Euraasia
metsavööndi ning Euroopas ka Vahemere ääres. Eestis on kiivitaja
rändlind, kes talvitub Lääne- ja Lõuna-Euroopas. Enamasti saabuvad nad
märtsis, vahel juba veebruaris. Tegu on tüüpilise avamaastiku linnuga,
kes pesitseb nii soodes, rabades, põllumajandusmaastikul, heina- ja
karjamaadel, rannaniitudel kui saartel: teda kohtab pesitsejana
peaaegu kõikjal, välja arvatud suurtes metsamassiivides. Ära rändavad
nad septembris-oktoobris.
Pärast saabumist ja isegi läbirände
ajal võib näha mängulendu, mida saadab "kii-vit" hüüde rida ja
omapärane tiivavuhin. Pesa on küllaltki primitiivne, peentest kõrtest
koosnev ja vähese vooderdisega. Mai lõpus-juuni alguses muneb emaslind
3-4 helepruuni tumedamate tähnidega muna. 25-34 päeva pärast kooruvad
tibud, kes on koheselt valmis maailma avastama. Pojad saavad
lennuvõimelisteks 35-40 päevaselt.
Kiivitaja ei kuulu Eestis küll looduskaitse alla, kuid mujal Euroopas on nende arvukus oluliselt langenud ja rahvusvaheliste hinnangute järgi on tegu ohulähedase liigiga. Teda ohustab peamiselt põllumajanduslik reostus - erinevad taimekaitsevahendid ja väetised -, aga ka väikekiskjate arvukuse tõus.