1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri

Lindude üldiseloomustus


Keda nimetatakse lindudeks?

Selgroogsete hulgas on klass Linnud (Aves) liigirohkuselt teine. Maailmas on teada ligikaudu 8600 linnuliiki. Kokku arvatakse linde olevat 100 miljardit isendit. Eestis on kohatud üle kolmesaja liigi, kes jaotuvad kahekümnesse seltsi. Nende kohta lugege täpsemalt Eesti lindude viida alt.


Milline on lindude välimus?

Lindudel on ainuomane voolujooneline keha. Nende keha katavad suled. Paljud linnud on väga värvikireva sulestikuga, teised on aga oma tagasihoidliku välimuse tõttu looduses vaevu märgatavad. Esijäsemed on muundunud tiibadeks. Peale väheste erandite suudavad kõik linnud lennata. Tagajäsemed on enamasti neljavarbalised. Lõualuudest on moodustunud nokk. Lindude kehakaal varieerub suurtes piirides. Suurimad teadaolevad linnud on kaasajal jaanalinnud (kehamassiga kuni 150 kg), kõige pisemad aga koolibrid (alates 1,6 grammist). Eesti lindudest on suurim kühmnokk-luik (kuni 13 kg) ja väikseim pöialpoiss (alates 3,5 grammist).


Kus linnud elavad?

Linnud asustavad väga eriilmelisi elupaiku: nad elavad kõrbetes, mägedes, metsades, tundras, veekogude ääres jne. Paljud linnud elavad aastaringselt ühes ja samas paigas, teised aga rändavad ebasoodsate ilmastikutingimuste saabudes mujale. Rändel olles võivad linnud läbida kümneid tuhandeid kilomeetreid. 


Kuidas linnud liiguvad?

Enamik linde on lennuvõimelised. Lendamiseks kasutavad nad sulgedega varustatud tiibu, mida liigutavad massiivsed rinnalihased. Lendu aitab juhtida saba. Lendamist soodustab ka lindude kerge, suures osas kokku kasvanud luustik ning kiire seedimine. Maapinnal käimiseks kasutavad linnud tagajäsemeid - jalgu. Veelindudele on ujumisel abiks varvaste vahel asuvad ujulestad. Paljud linnud suudavad kulgeda nii vees, õhus, kui maismaal, kuid enamik on siiski seotud ühe või kahega neist keskkondadest.


Kuidas linnud hingavad?

Lindude energiakulu on lendamisel väga suur, mis eeldab organismi väga head hapnikuga varustatust. Seetõttu ongi lindudel lisaks kopsudele ka erilised moodustised - õhukotid. Hingamisel läbib õhk kopse alati ühes suunas, see tagabki vere maksimaalse rikastamise hapnikuga.


Milline on lindude vereringe?

Lindude süda on neljaosaline. Järelikult on kopsu- ja kehavereringe teineteisest täielikult eraldatud ning arteriaalne ja venoosne veri ei segune. See on ka üheks põhjuseks, miks linnud on püsisoojased, st. nende kehatemperatuur ei sõltu väliskeskkonna temperatuurist. Lindude kehatemperatuur on keskmiselt 41...42 °C. 


Mida linnud söövad?

Lindude toitumisharjumused on väga erinevad: nad söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Seda hangivad nad õhust, veest või maismaalt. Lindudel puuduvad hambad - toit peenendatakse alles maos. Et linnud vajavad palju energiat, siis on nende toidutarvidus suur. Eriti rohkesti vajavad nad seda talvel, kui energiat on vaja kehatemperatuuri hoidmiseks, samuti ka rände ajal, kui palju energiat kulub lendamisele. Mõned väiksed linnud peavad ööpäeva jooksul sööma ära rohkem toitu, kui nad ise kaaluvad. 


Millised on lindude peamised meeleelundid?

Meeleelundid on lindudel ebaühtlaselt arenenud. Lindude juhtivaks meeleks on nägemine. Samuti kuulevad nad väga hästi. Väga nõrgalt on lindudel arenenud haistmiselundid - enamik linde ei erista lõhnu. 


Kuidas linnud sigivad ja arenevad?

Kõik linnud on lahksugulised. Viljastumine toimub kehasiseselt. Enamik linde ehitab pesa. Need on väga erinevad ja võivad paikneda maapinnal, puu otsas, puuõõnsustes, urgudes, kaljudel jm. Paljudel lindudel algab pesitsusaeg keeruka rituaaliga - pulmamänguga. Selle käigus moodustunud paarid jäävad enamasti kokku pesitsusperioodi lõpuni. Munemisele järgneb haudumine, mis lõpeb poegade koorumisega. Paljudel liikidel on pojad peaaegu kohe pärast koorumist võimelised emale järgnema, teistel aga jäävad veel mõneks ajaks pessa. Meil pesitseb enamik linde ühe korra aastas, on aga ka liike, kes soodsate ilmastikutingimuste korral võivad suve jooksul üles kasvatada kuni kolm pesakonda.