|
|
Kui palju on Eestis linde?
Eestis elab 328 liiki linde. Need jaotuvad 20 erineva seltsi 63 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud värvuliste selts 128 liigiga. Erinevatest lindude rühmadest saate ülevaate Eesti lindude süstemaatilisest nimestikust.
Millised linnuliigid on Eestile iseloomulikud?
Eesti rahvuslind on suitsupääsuke, kes on iseloomulik meie arvukatele maa-asulatele. Siiski ei ole ta arvukaim pesitseja. Kõige tavalisemad on hoopis puistutes elavad metsvint (2...3 miljonit paari) ja salu-lehelind (1...2 miljonit) paari. Suurematest lindudest on enimlevinud naerukajakas (kuni 100 tuhat paari) ja sinikael-part (30 tuhat paari). Röövlindudest võib kõige sagedamini kohata hiireviud (pesitseb 2...3 tuhat paari). Mandri-Eesti külades on arvukas valge-toonekurg (2 tuhat pesitsevat paari).
Eesti asub mitmete lindude rändeteedel. Seetõttu võib sügisel ja kevadel Lääne-Eesti rannikul ja saartel kohata palju läbirändavaid aule (mitu miljonit isendit), sinikael-parte, valgepõsk-laglesid ja rabahanesid (üle 100 tuhande). Ka värvulisi rändab meie aladelt hulgaliselt läbi, kuid nende rännet on raskem märgata.
Kus Eesti linnud elavad?
Linde võib Eestis kohata kõikjal: nii asulates kui ka inimtühjades rabades, nii lagedal mererannikul kui ka tihedas põlismetsas.
Ligikaudu pooled Eesti lindudest on seotud puistutega. Sealne linnustik koosneb suures osas värvulistest. Arvukamad on nende hulgas metsvint, salu-, mets- ja väike-lehelind, punarind, metskiur, aed- ja mustpea-põõsalind. Metsades elab ka kanalisi (teder, laanepüü), kullilisi (kanakull, raudkull) ja kakulisi (händkakk, kõrvukräts). Metsalindude suur osatähtusus tuleneb asjaolust, et üle 40 % Eesti pindalast on kaetud metsaga.
Veekogude ja nende kaldaaladega on seotud umbes viiendik meie linnuliikidest. Eesti pikk ja liigestatud rannajoon pakub soodsaid pesitsus- ja toitumistingimusi paljudele lindudele. Mererannikul, -saartel ja laidudel on arvukaimad kurvitsalised (naerukajakas, hõbekajakas, kalakajakas, randtiir, punajalg-tilder) ning hanelised (sinikael-part, hahk, tuttvart). Roostikes elavad lauk, rooruik, täpikhuik, hüüp.
Avamaastikel (niitudel, heinamaadel ja põldudel) võib kohata mitmeid kurvitsalisi (kiivitaja, tikutaja, tutkas, suurkoovitaja) ja värvulisi (põldlõoke). Jahti peavad siin hiireviu ja tuuletallaja.
Inimasulates on tavalised kodutuvi, piiritaja, värvulistest räästapääsuke, koduvarblane ja rasvatihane. Maa-asulates ka valge-toonekurg, suitsupääsuke, põldvarblane, linavästrik.
Milles seisneb Eesti lindude tähtsus?
Linnud väga olulised nii Eesti maastike kui kogu ümbritseva keskkonna mitmekesistajad.
Putuktoidulised linnud toovad taimekahjureid hävitades põllu- ja metsamajandusele otsest kasu. Mitmete aineringete tasanditel etendavad linnud peaaegu kõikides meie ökosüsteemides olulist osa. Linnud on olulised ka bioindikaatoritena, et jälgida ja hinnata meid ümbritseva keskkonna seisundit.
Mitmeid linde on meil aegade jooksul peetud jahilindudeks. Ka tänapäeval peetakse jahti hanelistele (rabahani, hallhani, sinikael-part), kurvitsalistele (tikutaja, metskurvits) ja kanalistele (nurmkana, laanepüü). Jahilindude küttimine on lubatud sügisel. Jääkoskla mune on rannarahvas alati kanamunade asemel kasutanud.
Millised tegurid mõjutavad Eesti linde?
Eesti linnustik on pidevas muutumises. Mitmete liikide arvukus langeb, osa liike kaob. See on seotud eelkõige sobivate pesitsus- ja toitumispaikade vähenemisega tänu inimtegevusele. Nendeks liikideks on eelkõige suured röövlinnud ja teised inimpelglikud liigid (merikotkas, kaljukotkas, kalakotkas, rabapistrik, must-toonekurg, põldvutt, rukkirääk, siniraag, hallõgija).
Samas laiendavad paljud linnud oma leviala Eestisse ning pesitsevad siin üha arvukamalt. Sellisteks liikideks on näiteks hõbekajakas, kühmnokk-luik, hahk, kormoran, kaelus-turteltuvi, roohabekas, aed-roolind, rohe-lehelind, karmiinleevike, kukkurtihane.
Inimasulate tekkimine ja kasvamine on mõjutanud paljusid linde kolima üha enam inimeste lähedusse. Seda on soodustanud ka pesitsusvõimaluste loomine (kuldnokk, valge-toonekurg) ja täiendav toitmine (rasvatihane, sinikael-part).
Taimekaitsevahendite ning teiste kemikaalide kasutamine põllumajanduses ja ka üldine looduse reostamine on Eesti linnustikule kahtlemata oluliselt negatiivset mõju avaldanud.
Eestis on 116 linnuliiki looduskaitse all. Nende kohta leiate täpsemat informatsiooni viida alt Looduskaitsealused linnud Eestis.