Koldadel on hulgaliselt pisikesi lehti, eoslad on koondunud varre tippudesse eospeadesse või asetsevad lehekaenaldes.
Osjadel on lehed taandarenenud. Nende maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega. Eoslad on varretippudes eospeadena.
Sõnajalgadel on sageli suured lehed, mille alumisel küljel paiknevad eoslad eoskuhjades.

Kuidas paljunevad ja arenevad sõnajalgtaimed?
Sõnajalgtaimed ei õitse kunagi ega moodusta seemneid, vaid paljunevad ja levivad eoste abil. Eoseid moodustav taim koosneb varrest, lehtedest ja juurtest. Eosest areneb pisike eelleht, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb sobivates kasvutingimustes uus sõnajalgtaim. Täpsemalt võite selle kohta lugeda sõnajalgtaimede paljunemist ja arengut käsitlevalt leheküljelt.

Kus kasvavad sõnajalgtaimed?
Sõnajalgtaimi võib kohata kogu maailmas, eriti aga niisketes troopilistes piirkondades. Eestis kasvavad nad peamiselt niisketes metsades, kuid neid esineb ka müüri- või kivipragudes. Ka kollad on metsataimed. Osjad on levinud erinevates kasvukohtades – nii kuivadel kui soistel aladel.

Kui palju on sõnajalgtaimi?
Sõnajalgtaimede hõimkonda kuuluvad osjadja sõnajalad - kokku ligikaudu 10 000 taimeliiki, koldtaimed on tänapäevase klassifikatsiooni kohaselt eraldi hõimkonnas. Eestis kasvab neist vaid 47 liiki ning koldtaimi 8 liiki. Kõige enam kasvas sõnajalgtaimi kivisöeajastul (280-360 miljonit aastat tagasi). Siis katsid Maad hiidsõnajalgade metsad.

Millised sõnajalgtaimed kasvavad Eestis?
Sõnajalgadest on Eestis kõige sagedasemad ohtene sõnajalg ning kilpjalg. Osjadest on tavalisem põldosi. Kõige levinumad kollad on katte- ning karukold.

Mis tähtsus on sõnajalgtaimedel?
Tänapäeval on sõnajalgtaimede tähtsus suhteliselt väike. Väljasurnud sõnajalgade jäänustest on moodustunud pruun- ja kivisüsi. Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena (näiteks maarjasõnajalg ja põldosi).