Soopihla nimi on tekkinud rahvapärasest taimenimest - soopihlakas. Pihlakaga on seda taime seostatud ilmselt lehtede välimuse tõttu. Need on paaritusulgjad liitlehed nagu pihlakalgi. Lehekesi on tavaliselt kummalgi pool leherootsu kaks. Kuid huvitavad on soopihla lehed seepärast, et tema lehekeste vahekaugus rootsul on imeväike. Nii võib vahel ristida need lehed hoopis sõrmjateks lehtedeks, mis on omased näiteks hobukastanile. Ka paljud teised soopihla rahvapärased nimed on loodud just tema lehtede põhjal. Meenutavad need ju näiteks varese, kure või pardi jalgu, kõiki neid nimesid on kasutatud.

Kauni välimusega on soopihla purpurpunased tumedad õied. Harjumuspäratult on tupplehed kroonlehtedest suuremad. Taimele pole tähtis, kas meelitada tolmeldajaid õiele kroon- või tupplehtedega. Mõlemad leheosad on ühte värvi ja ühel eesmärgil töötamas. Et putukad ikka kindlasti tuleks, siis on õites tolmeldajatele maitsev nektarisuutäis. Muideks, mitte kõik taimed ei tooda õites nektarit. On taimi, kellel on küll silmapaistvad õed, aga kes nektarit ei tooda. Selliste hulka kuuluvad näiteks mõned orhideed. Igal juhul saavad nektaririkkad soopihla õied harilikult tolmeldatud ja viljad hakkavad valmima.

Viljad on aga soopihlal täpselt samasuguse ehitusega nagu maasikatel. Seega nimetatakse nende vilju koguviljadeks, mis koosnevad üpris väikestest pähklikestest. Igas pähklikeses on peidus veel seeme. Nagu maasikalgi, on ka soopihlal pähklikesed suure kumera kujuga lihaka moodustise peal. See on tekkinud õiepõhja pikendusest. Ka värvus on soopihla viljadel punane, kuid mitte maasikale omaselt hele-, vaid oma õitele sarnaselt tumepunane.

Seemneid saab ühest viljast küll üpris ohtrasti, kuid siiski pole soopihla peamine levimisviis seemnetega seotud. Tal on ka suhteliselt paks ja puitunud risoom. Kuna soopihla varre alumine osa on puitunud, nimetatakse teda poolpõõsaks. "Pool" on nimes seepärast, et maapealsed ülemised osad on rohtsed ja peavad igal aastal uuesti kasvama, ent varre maalähedane osa on mitmeaastane. Risoom on soopihlal ka rohkesti harunenud, iga haru mõnest pungast võib aga tärgata uus taim. Seemnetega paljunemine ei ole kuigi kindel seepärast, et niisketes tingimustes, nagu soopihl kasvab, ei õnnestu sel mitte igakord sattuda sobivasse kasvukohta.

Mõnel pool on soopihla kasutatud arstimisel, näiteks kõhulahtisuse korral, kuid ka mitmete põletike vastu. Haavale soovitatakse panna värske soopihla leht, siis paranevat see paremini. Samuti on soopihla tarvitatud nahkade parkimisel. Abi on saadud villaste esemete värvimisel, mis omandavad kauni punase värvuse.