1. Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate kahepaiksete liiginimekiri

Eesti kahepaiksed


Kui palju on Eestis kahepaikseid?

Eestis elab ainult 11 liiki kahepaikseid. Need kuuluvad 2 seltsi ning moodustavad 4 sugukonda. Erinevatest kahepaiksete rühmadest saate ülevaate Eesti kahepaiksete süstemaatilisest nimestikust.


Millised kahepaiksete liigid on Eestile iseloomulikud?

Kõige tavalisem Eesti kahepaikne on pea kõikjal (välja arvatud Saaremaal) esinev rohukonn. Üle kogu Eesti on levinud ka harivesilik. Enam-vähem kõikjal Eestis esinevad veel tähnikvesilik, harilik kärnkonn ja rabakonn.

Huvitav on märkida, et saartel esinevad mandri loomadega võrreldes väga suuremõõdulised harilikud kärnkonnad (kuni 16 cm).


Kus Eesti kahepaiksed elavad?

Eestis on kahepaiksete levikuks küllaltki soodsad tingimused. See tuleneb siinsete veekogude ja niiskete paikade rohkusest.

Vertikaalse pupilliga mudakonn ja rohe-kärnkonn tavatsevad elada inimeste läheduses. Mudakonn vajab päevaseks peitumiseks pehmet ja kinnistumata pinnast, mida leidub põldudel ja aiamaadel. Nii sõltub nende loomade levik peamiselt aedadega eramute ja talumajapidamiste paiknemisest.

Juttselg-kärnkonn tunneb end kõige paremini rannikuluidetel ja hõreda taimestikuga rannakarjamaadel, liiva- ja kruusakarjäärides. Kudemisveekogu, vee soolsuse ja kuivamise suhtes on kõre äärmiselt vähenõudlik.

Harivesilik tegutseb niisketes metsades ja suuremates parkides. Kudemiseks kasutab ta sügavamaid veekogusid (tiike, lompe).


Milles seisneb Eesti kahepaiksete tähtsus?

Eestis kahepaikseid toiduks ei tarvitata. Inimesele toovad nad kasu hävitades putukaid ja nälkjaid. Kahepaiksed täidavad olulist osa erinevate ökosüsteemide aine- ja energiaringes.


Millised tegurid mõjutavad Eesti kahepaikseid?

Eesti kahepaiksete arvukus on saartel suurem kui mandril. See on ilmselt tingitud asjaolust, et saartel pole kunagi arendatud suurpõllundust ning enamasti on piirdutud vaid orgaaniliste väetiste kasutamisega. Näiteks Peipsi järves asuval pisikesel Piirissaarel on leitud kuni 40 kg kahepaikseid hektaril. Kemikaalide rohke kasutamine tapab eelkõige kahepaiksete noorjärke.

Ka intensiivselt majandatavatel maastikel võib leiduda kahepaiksetele häid elutingimusi. Selleks oleks oluline jätta suuremate põldude keskele väikesi metsatukki või veesilmi, mis ei oleks üksteisest kaugemal kui 1 km. Enamiku kahepaiksete liikumisraadius oma kudemisveekogu ümber on nimelt 0,6…1 km.

Eestis on kõik 11 kahepaikseliiki looduskaitse all. Nende kohta leiate täpsemat informatsiooni viida alt Looduskaitsealused kahepaiksed Eestis.