Arumetsade klassi kuulub mitu erinevat metsatüüpi, millest kergemini eristatavad on loometsad ja -kadastikud, nõmmemetsad, palumetsad, laanematsad salumetsad ja sürjametsad. Kõikide nende metsade peamiseks puuliigiks on harilik mänd (nõmmemets, palumets, loomets) või harilik kuusk (laanemets, salumets). Lisaks okaspuudele võib seal kasvada veel arukaske, harilikku haaba ja sangleppa, aga ka laialehiseid puuliike tamme, saart, vahert jt. Vaatamata neis metsades kasvavatele erinevatele taimeliikidele on neil ühine tunnus – kõik need metsad kasvavad mineraalmuldadel või õhukese turbakihiga (alla 30 cm) soostunud muldadel.

Arumetsade klassis eristatakse erinevaid metsatüüpe muldade ja niiskusrežiimi alusel. Nõmmemetsad on liigivaesed kuivadel liivastel muldadel kasvavad valgusrikkad metsad. Ka palumetsad on valgusrohked, kuid nõmmemetsadest veidi niiskema ja viljakama pinnasega. Laanemetsade mullad on keskmise niiskuse ja toitainetesisaldusega. Laanemetsad on enamasti liigivaesed, harvem (lubjarikastel aladel) ka liigirikkad. Et loometsad kasvavad paekivil moodustunud õhukestel muldadel, siis on sealne pinnas kevadel liigniiske ja suvel jälle väga kuiv. Sellise niiskusrežiimi tõttu kasvavad seal hõreda puurinde all kuiva- ja lubjalembesed rohttaimed. Salumetsad on kõige liigirikkamad, sest need kasvavad kõige viljakamatel ja parasniisketel muldadel.

Arumetsad moodustavad Eesti riigimetsadest umbes 60-70 %.