 Millised
on õistaimed?
Õis- ehk katteseemnetaimede kõige iseloomulikumateks
tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste
taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud
vedelike transportimiseks erilised sooned – trahheed.
Õistaimede lehtedel on laba ja selles
harunenud rood. Enamik liike on heitlehised või suvehaljad –
nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii
puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse
kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on
tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse
klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus
on erinev.
Kuidas
paljunevad ja arenevad õistaimed?
Õistaimed paljunevad suguliselt
ja mittesuguliselt. Sugulisel
paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku
viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda
protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub
tolmlemine putukate, teistel – tuule abil. Mõned liigid on
isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos
selles arenevate seemnetega vilja.
Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede
või nende muudendite abil. Täpsemalt lugege kõigest sellest
õistaimede paljunemist
ja arengut
käsitlevalt leheküljelt.
Kus
kasvavad õistaimed?
Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi
kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste
keskkonnatingimuste muutustega. Vähesed õistaimed suudavad
kasvada külmas Arktikas. Rohkesti on neid kõikjal mujal – nii maismaal kui veekogudes.
Paljudest looduslikest liikidest on inimene aretanud uusi
sorte, mida kasvatatakse põldudel ja aedades. Lisaks
kultuurtaimedele on aia- ja põllumaade sagedased asukad ka
umbrohud, kes samuti kuuluvad õistaimede hulka.
Kui
palju on õistaimi?
Õistaimed on tänapäeval kõige liigirikkam taimerühm – selles
on umbes 300 000 liiki. Nad arenesid ürgsetest
paljasseemnetaimedest. Ligikaudu 3/4 õistaimedest kuulub
kaheiduleheliste hulka, mis on oma ehituselt, kujult ja
eluvormilt mitmekesisemad kui üheidulehelised. Eestis kasvab
looduslikult umbes 1400 liiki õistaimi.
Millised
õistaimed kasvavad Eestis?
Enamik Eestis kasvavatest õistaimedest on kaheidulehelised.
Ka meie rahvuslill – rukkilill
– kuulub nende hulka. Väga palju
õistaimi kasvatatakse kultuurtaimedena toiduks ja
silmarõõmuks. Paljud üheidulehelised (kõrrelised) on
kariloomadele söödataimedeks.
Mis
tähtsus on õistaimedel?
Õistaimed on kõigi taimekoosluste peamiseks osaks. Nad
pakuvad toitu, varju ja kaitset paljudele organismidele. Ka
inimene kasutab igapäevases elus taimedest kõige enam just
õistaimi. Paljusid liike kasvatatakse toidu-,
ilu- ja ravimtaimedena.
Lehtpuudest saadakse kütet, ehitusmaterjali, toorainet
mööblitööstusele jne.
|
