"Eesti taimede" lehekülgedel

Sellel leheküljel:
    Sõnajalgtaimed
    Paljasseemnetaimed
    Õistaimed


 harilik vaarikas

 

Iga inimese toidus on taimedel või nende saadustel oluline koht. Arvatakse, et maailmas kasvab kokku 75...80 tuhat söögiks kõlblikku taimeliiki. Inimesed tarvitavad neist toiduks vaid umbes 7000 liiki. Üldjuhul toitutakse kultuurtaimedest ja nende saadustest, kuid süüakse ka mitmeid looduslikult kasvavaid taimi. Söödavate taimedena käsitletakse neid taimeliike, mille osad (viljad, lehed, varred või juured) süüa kõlbavad või mida mingi söögi-joogi tegemisel kasutatakse. Eestis kasvab enamik looduslikke söödavaid taimi metsades.

Kõige rohkem tarvitatakse toiduks õistaimede lihakaid vilju. Arvatavasti on kõik söönud pohla, hariliku jõhvikahariliku mustika, hariliku vaarika ja metsmaasika maitsvaid vilju. Metsamarju süüakse värskelt või valmistatakse neist erinevaid toite. Naturaalset marjamahla juuakse janu kustutamiseks, kuid sellest valmistatakse ka mitmeid karastusjooke ja veinisorte. Toiduks korjatud marjad riknevad üsna kiiresti mikroorganismide elutegevuse tulemusena. Riknenud toidu söömine põhjustab aga tervisehäireid. Värskeid marju saab jahedas kohas mõned päevad säilitada, kuid pikemaajaliseks hoidmiseks tuleb kasutada külmutamist või konserveerimist. Väga levinud on marjadest hoidiste valmistamine, kus säilitusainena lisatakse suhkrut. Taimse toidu riknemist aitab vältida ka kuivatamine ja marineerimine.

Kuivviljadest korjatakse Eestis kõige enam hariliku sarapuu pähkleid. Ja ega siis ainult taimede viljad süüa kõlba. On ka taimeliike, mille lehtedest või juurtest saab maitsvat salatit või suppi valmistada. Tervislikud on hariliku jänesekapsa, hariliku võilille, hariliku nääri, kõrvenõgese, naadi ja merikapsa lehed. Head teed saab näiteks hariliku vaarika vartest ning viljadest, kibuvitsa viljadest ja hariliku pärna õitest. Kohvi asemel või kohviga segatult võib kasutada hariliku võilille ja siguri juuri. Kevadel saab arukasest ning harilikust vahtrast meeldivat mahedat mahla.

Tervislik toit peab kindlasti sisaldama nii värskeid taimeosasid kui taimesaadusi. Inimorganism saab nendest suure osa endale vajalikest süsivesikutest ja vitamiinidest. Eestlased saavad küll põhiosa C- vitamiinist toidukartulitest, kuid märkimisväärne kogus on seda ka kõigis toorsalatites, marjades ja puuviljades. Et kuumutamine ja keetmine lagundab C-vitamiini, siis tuleb eelistada toorete taimede söömist. Eestis kasvavatest taimedest on seda vitamiini kõige enam kibuvitsa, hariliku pihlaka ja hariliku jõhvika viljades. Lisaks C-vitamiinile leidub taimedes ka palju teisi bioaktiivseid aineid. Mitmed neist on toniseeriva toime või raviomadustega. Taimesaadused annavad veel kiudaineid, mis on vajalikud seedeelundkonna normaalseks talitluseks.