Lamminiitusid nimetatakse ka luhaniitudeks.
Neid leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel.
Kevadise suurveega
uhutakse kallastele hulganisti toitaineid, mis muudavad mulla viljakaks. Lamminiidud on
kujunenud enamasti lammimetsadest. Tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Kasari
jt.) ääres. Enamasti on need niidud lagedad, harva esineb üksikuid
puid ja põõsaid. Rohurindes kasvab palju aruniitude taimi. Kui
lamminiite ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvavad need kiiresti
kinni. Lamminiitude pindala on Eestis viimase 50 aasta jooksul tunduvalt vähenenud.
Puurindes kasvavad tamm, hall lepp, haab, toomingas.
Põõsarindes võib kohata pajusid, harilikku
sarapuud.
Rohurinne on üsna liigirikas. Seal
kasvavad lamba-aruhein, keskmine
värihein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp,
mägiristik, angerpist, keskmine
teeleht, pikalehine mailane, tarnad, hanijalg, angervaks. |