Risoom on maa-alune muundunud võsu  (pohl, harilik mustikas, harilik nurmenukk, sinilill, maikelluke, paljud kõrrelised). Ta asetseb maapinnaga suhtes rööbiti või püstiselt. Risoom on varuainete säilitamise kohaks ja enamasti ka taime vegetatiivseks paljunemiseks. Ebasobivad kasvutingimused –põuase suve või külma talve –elavad need taimed üle risoomina. Risoom meenutab väliselt juurt, kuid selle tipus puudub kasvukuhik ning tal on eristatavad pungad ja taandarenenud soomusekujulised lehed (või lehtede armid). Pungadest võivad areneda uued maapealsed võsud. Risoomist saavad alguse lisajuured. Oma kujult on ta pikk ja peenike (harilik orashein, harilik kastehein) või lühike ja jäme (kollane võhumõõk, põldtimut).

Sibul jämenenud maa-alune lühivõsu. Selle varreosale –sibulakannale –kinnituvad lisajuured ja tihedalt paiknevad soomusekujulised lehed (sibulasoomused). Välimised lehed on enamasti kuivad ja kilejad –need täidavad kaitseülesannet. Seesmised sibulasoomused on lihakad ja neisse kogunevad varuained. Sibulakanna tipus on pung, millest areneb maapealne võsu. Osade sibulasoomuste kaenlas paiknevatest kaenlapungadest võivad moodustuda uued tütarsibulad. Sibulad on kujult kerajad, munajad või lamedad. Kodumaistest taimedest on sibul näiteks kollasel kuldtähel ja rohulaugul. Mõnedel taimeliikidel võivad sibulad areneda ka maapealsetel võsudel – siis nimetatakse neid sigisibulateks. Valmides varisevad nad emataimelt maha, kus neist soodsates tingimustes kasvavad uued taimed. Sigisibulad on näiteks rohulaugul ja küüslaugul. Neil liikidel paiknevad sigisibulad taime õisikus ja arenevad osade õite asemele.

Mugulaks nimetatakse varre tipmist jämenenud osa, mis on täitunud varuainetega. Lehti mugulal ei ole. Selle väikestes lohkudes (silmades) asetsevad pungad, millest areneb maapealne võsu. Eestis looduslikel taimedel mugulaid pole, kuid kultuurtaimedest on tuntuim mugulatega taim kartul. Enamasti paiknevad mugulad mullas, kuid osal taimedest (troopilistel orhideedel) on need ka maapealsed. Viimaste ülesandeks on peamiselt vee säilitamine.

Sibulate ja mugulate vahevormiks on maa-alused mugulsibulad (niidu-kuremõõk). Nagu sibulad, on need kaetud soomustega, kuid sarnaselt mugulatega kogunevad säilitusained mitte soomustesse, vaid varre ossa.