|
|
|
Kui palju on Eestis kalu?
Eesti kalafauna on üsna liigivaene. Kokku on meie vetes vähemalt kaheksakümmend liiki kalu ning kolm liiki sõõrsuid. Need kuuluvad 15 seltsi ning moodustavad 31 sugukonda. Erinevatest kalarühmadest saate ülevaate Eesti kalade süstemaatilisest nimestikust.
Kus Eesti kalad elavad?
Eestimaa on vete poolest üsna rikas. Eesti suurim veekogu on Läänemeri, meil on 3793 km rannajoont. Läänemeri on maakera üks suuremaid sisemeresid, kogupindalaga 373 000 km2, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega (8-10 promilli) ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid küllalt arvukad. Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist.
Veidi üle poole kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes. Ehkki Eesti pindala on ainult 45 000 km2, on siin järvedena arvel umbes 2000 veekogu. Nende kogupindala on veidi üle 2100 km2. Kõige suurem on Peipsi järv pindalaga 3555 km2, millest üle poole jääb Venemaa territooriumile. Selles järves elab 37 kalaliiki. Teadaolevalt elab 32 kalaliiki Võrtsjärves, mis on suuruselt Eesti teine järv. Selle pindala on keskmiselt 270 km2.
Eestis on 17 500 km vooluveekogusid (jõgesid ja ojasid). Kokku on Eestis on üle 7000 jõe, kuid ainult 10 neist ületavad oma pikkuselt 100 km. Kõik need on aeglase vooluga, kus voolukiirus ei ületa enamasti 1 m/s. Suures-Emajões on leitud kokku 36 kalaliiki.
Millised kalaliigid on Eestile iseloomulikud?
Eesti kalafauna on suhteliselt noor, tekkinud pärast viimase jääaja lõppu umbes 13 000 aastat tagasi. Eestit tänapäeval asustavad liigid võib nende päritolu põhjal jagada kuude gruppi. 1. Kirde suunast meile jõudnud külma vee kalad nagu rääbis, siig, peipsi tint. 2. Laia palearktilise levialaga külma taluvad mageveekalad nagu harjus, särg, linask, haug, ahven, kiisk, luts. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. 3. Ponto-Kaspia päritolu soojalembesed, enamasti eutroofilistele veekogudele kohastunud liigid nagu tõugjas, mudamaim, vimb, koha, latikas, viidikas, roosärg ja säga. Säga on liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, enam ei esine. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. 4. Atlandi päritolu anadroomsed kalad (elavad meres, koevad magevees) nagu lõhi, meriforell, tuur, jõesilm. 5. Merekalad nagu räim ja kilu, tursk, meripuugilised, mudilad, kammeljas, lest jne. 6. Sissetoodud liigid nagu hõbekoger, karpkala, vikerforell, peled, valgeamuur ja kirju pakslaup.
Milliseid kalaliike eestlased toiduks kasutavad?
Kalapüük on olnud juba kiviajal (9000-7000 aastat tagasi) Eestit asustanud inimestele tähtis, kohati koguni peamine tegevusala. Vanimad asulakohad on leitud veekogude äärest. Kalapüük on jäänud meil oluliseks majandusharuks siiamaani.
Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts. Võrtsjärve kalastik on aegade jooksul tublisti muutunud. Võrtsjärve tulusaimaks püügikalaks on sinna asustatud angerjas. Rohkesti püütakse Võrtsjärvest ka koha, haugi ja latikat.
Läänemerest püütakse kõige rohkem räime, kilu, ahvenat, meritinti, särge, lesta ja tuulehaugi, uustulnukatest ka rohkesti ümarmudilat. Peamise tulu annab ahvenapüük.
Eestlaste lemmikkalade esinelik on: lõhe, forell, heeringas ja räim, millest nähtub, et kõige enam tarbitakse meil punast importkala.
Millised tegurid mõjutavad Eesti kalastikku?
Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. Selle tulemusena on enamiku kalaliikide arvukus pidevalt vähenenud. Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõgede kõrge reostusaste. Järvede liigtoiteliseks muutumine (eutrofeerumine) kahandab oluliselt kalapopulatsioone. Samuti suureneb sellistes veekogudes kalaparasiitide hulk. Kalade elutegevust ohustavad ka veekogudesse kandunud taimekaitsevahendid (pestitsiidid).
Eesti on üks suurim happevihmasid põhjustavate heitmete tekitaja arvestatuna ühe inimese kohta. Seoses happevihmadega väheneb kalade marjaterade arv ning kahaneb marja ja vastsete eluvõime. Kui vee happesusreaktsioon (pH) langeb alla 6, vabanevad veekogude põhjasetetest kaladele mürgised metalliühendid. Alla pH 5,5 kaovad järvedest viimastena haug ja ahven.
Eestis on 7 kalaliiki looduskaitse all. Nende kohta leiate täpsemat informatsiooni viida alt Looduskaitsealused kalad Eestis.