 Rohusoode
hulka kuuluvad sood, mis levivad enam kui 30 cm paksusel turbakihil.
Taimestikus valitsevad sootaimed, samblarindes on levinud lehtsamblad.
Rohusood tekivad soometsade maharaiumisel, niitmise ning karjatamise tagajärjel.
Põhjavee tase on kõrge ja ulatub kohati maapinnani. Rohusoode pindala on
Eestis viimasel 50 aastal tugevasti vähenenud - enamasti on need kas
kuivendatud ja üles haritud või metsastatud.
 Puurinde moodustavad üksikud sookased, harva sanglepad ja saared.
Põõsarindes esinevad pajud ja paakspuu.
Rohurindes kasvavad peamiselt
tarnad, angervaks, soo-kurereha,
luht-kastevars, heinputk, harilik metsvits, päideroog, sookastik,
soopihl, konnaosi, mesimurakas, peetrileht, lääne-mõõkrohi, ahtalehine
hundinui, ädalalill, porss, ubaleht, alpi
jänesevill, pikalehine huulhein, valge nokkhein, küüvits, mätastel harilik jõhvikas, kukemari ja kanarbik.
Samblarinne on kohatine. Rohusoos
kasvavad harilik skorpionsammal, harilik
teravtipp, soovildik, harilik tüviksammal ja turbasamblad.
|
