Sellele leheküljel:
    Sammaltaimed
    Sõnajalgtaimed
    Paljasseemnetaimed
    Õistaimed

 kaunis kuldking


Looduskaitse eesmärgiks on säilitada looduslikku mitmekesisust ja liigirikkust. Selleks tuleb hoida ja parandada kaitsealuste liikide kasvu- ning paljunemistingimusi. Looduskaitse alla võetakse looduslikud taimeliigid, mis on ohustatud või haruldased ja omavad inimeste jaoks mingit väärtust. Need taimed võivad pakkuda huvi teadlastele või looduskaitsjatele, olla kõigile silmarõõmuks. Kohalike liikide kaitseks on keelatud loodusesse sisse tuua võõrliike. Et säilitada kaitsealuseid taimeliike, on keelatud nende kogumine (ükskõik millisel eesmärgil), vigastamine, nende kasvukoha rikkumine. Iga liigi hävimine mõjutab ju ülejäänud liike ja nende elukeskkondi. Enamik kaitstavatest liikidest on hävimisohus, kuna nende elukeskkond on muutunud või rikutud. Mõned on sellised, kelle levikupiir on Eesti territooriumil. Nemad kasvavad tavaliselt teistsuguse kliimaga aladel ja seetõttu pole siinsed levimis- ning paljunemisvõimalused neile soodsad, nende kasv ja areng on seega häiritud. Paljud taimed on ohustatud seetõttu, et oma ilu või muude omaduste pärast korjatakse neid massiliselt.

Eestis tunnistati haruldaste taimeliikide (kokku 11 liiki) kaitse vajalikkust juba 1920. aastal. 15 aastat hiljem kehtestati Eestis esimene looduskaitseseadus, mille alusel võeti kaitse alla 20 haruldast taimeliiki. 1979. aastal ilmus esimene "Eesti NSV punane raamat" 155 taimeliigiga. Vastavalt 2004. a. kehtima hakanud Looduskaitseseadusele kuulub nüüdseks kaitstavate taimede nimekirja 261 liiki. Samas pole võimalik kaitsta ainult haruldasi taimeliike - kaitsma peab ka nende kasvukohti ja sobivaid ökoloogilisi tingimusi.

Kaitsealused liigid jaotatakse kaitsekorra ranguse järgi kolme kategooriasse:

I kategooria (35 taimeliiki).
On keelatud nende liikide isendite ja kasvukohtade kahjustamine. Ilma eriloata on keelatud kaitsealuste liikide uurimine, elutingimuste muutmine, loodusest eemaldamine, paljundamine ja kasvatamine tehistingimustes, pildistamine, filmimine. I kategooria kaitsealuse liigi täpset kasvukohta ei tohi avalikustada, kui objekt võib selle tagajärjel ohtu sattuda.

II kategooria (144 taimeliiki).
Selle kategooria kaitsealuste taimede korjamine, kinkimine-müümine ning nende kasvukohtade hävitamine või kahjustamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist antud kohas. Pole lubatud levitada infot nende liikide täpse kasvukoha kohta, sest selle teatavakssaamine võib põhjustada objekti kahjustamist. II kategooria kaitsealuse liigi kasvukoha säilitamiseks võidakse moodustada looduskaitseala.

III kategooria (82 taimeliiki).
On keelatud nende taimede kahjustamine, korjamine ning tehingud nendega. III kategooria kaitsealuse liigi kasvukohas võidakse moodustada looduskaitseala, kui muude kaitseabinõudega pole võimalik tagada vastava liigi säilimist Eestis.


I KATEGOORIA

  • kolmis-seligeeria
  • roheline hiidkupar
  • suur paelsammal
  • tömbilehine tiivik

II KATEGOORIA

  • allika-vesitiivik
  • Corda porella
  • juus-kiilsirbik
  • jäik keerdsammal
  • kivi-lõhiskupar
  • kolmehõlmaline batsaania
  • kurdsammal
  • kurdõhik
  • kurruline tuhmik
  • kõnttanukas
  • lainjas põikkupar
  • meri-pungsammal
  • muspeasammal
  • Oederi põikkupar
  • Perssoni lõhiksammal
  • põhja-roodik
  • roheline kaksikhammas
  • sale katiksammal
  • sinisammal
  • suurelehine porella
  • suur sagarsammal
  • tamarisk-kariksammal
  • turd-lühikupar
  • vesi-kiilsirbik
  • vesi-tömptipp
  • õunjas bartraamia

III KATEGOORIA

  • harilik valvik
  • Helleri ebatähtlehik
  • keeljas keerik
  • kähar põõsassammal
  • Lindbergi turbasammal
  • loigu-turbasammal
  • longus rippsammal
  • läikiv kurdsirbik
  • meklenburgi timmia
  • müür-nokksammal
  • sulgjas õhik
  • süstjas skapaania
  • tundra vesisirbik
  • tõmmu pungsammal
  • viierealine turbasammal
  • Wulfi turbasammal

I KATEGOORIA

  • Brauni astelsõnajalg 
  • haruline võtmehein
  • karedahambaline osi
  • muda-lahnarohi
  • odajas astelsõnajalg
  • ogane astelsõnajalg
  • põhja-raunjalg
  • rohe-raunjalg
  • sudeedi põisjalg
  • virgiinia võtmehein

II KATEGOORIA

  • alssosi
  • harilik sookold
  • järv-lahnarohi
  • koldjas selaginell
  • kummeli-võtmehein
  • müür-raunjalg
  • pruun raunjalg
  • vitsosi

III KATEGOORIA

  • harilik ungrukold
  • karukold
  • mets-vareskold
  • nõmm-vareskold
  • paas-kolmissõnajalg

II KATEGOORIA


I KATEGOORIA

  • ahtalehine kareputk
  • harilik kobarpea
  • kollane käoking
  • lehitu pisikäpp
  • liiv-hundihammas
  • lääne-sõrmkäpp
  • mägi-kadakkaer
  • mägi-lipphernes
  • mägi-piimputk
  • nõmmluga
  • nõtke näkirohi
  • pehme koeratubakas
  • pisilina
  • püsiksannikas
  • püstkivirik
  • rohekas õõskeel
  • Ruthe sõrmkäpp
  • silmjärvikas
  • sinihall luga
  • sinine kopsurohi
  • villtulikas

II KATEGOORIA

  • aasnelk
  • ainulehine sookäpp
  • alpi nurmikas
  • alpi võipätakas
  • arukäpp
  • austria roidputk
  • gallia tarn
  • Gmelini kilbirohi
  • hall soolmalts
  • hanepaju
  • harilik käokuld
  • harilik luuderohi
  • harilik muguljuur
  • harilik sookäpp
  • ida-võsalill
  • jalgtarn
  • jumalakäpp
  • juurduv kõrkjas
  • juus-penikeel
  • jõgi-metsriis
  • kahar parthein
  • karvane lipphernes
  • kaunis kuldking
  • kevad-ristmadar
  • kiirjas ruse
  • kivi-kurereha
  • klibutarn
  • kollane kivirik
  • kõdu-koralljuur
  • kõrge kannike
  • kärbesõis
  • laanekannike
  • laialehine nestik
  • lamav ristik
  • lamedalehine jõgitakjas
  • laukapuu
  • liht-randpung
  • liiv-esparsett
  • loim-vesipaunikas
  • lõhnav käoraamat
  • läikiv kurereha
  • lääne-sõlmhein
  • madal kadakkaer
  • meripuju
  • mesimurakas
  • mets-aruhein
  • must seahernes
  • mustjas sepsikas
  • mõru vesipipar
  • mägi-naistepuna
  • niidu-kuremõõk
  • nokktarn
  • nurmlauk
  • nõmm-mailane
  • oja-haneputk
  • palu-karukell
  • palu-liivkann
  • palu-põisrohi
  • peen jänesekõrv
  • peenelehine hiirehernes
  • pehme mesihein
  • pisikannike
  • pori-nõiakold
  • pruun lõikhein
  • punane tolmpea
  • põhjatarn
  • püramiid-akakapsas
  • püramiid-koerakäpp
  • püst-linalehik
  • rand-kesakann
  • rand-kirburohi
  • rand-ogaputk
  • rand-orashein
  • rand-soodahein
  • randtarn
  • roomav akakapsas
  • Russowi sõrmkäpp
  • saaremaa robirohi
  • sagristarn
  • sale haguhein
  • sale villpea
  • salutakjas
  • salutulikas
  • siberi koldkaer
  • siberi piimikas
  • sile kardhein
  • sile tondipea
  • sinine emajuur
  • soohiilakas
  • taani merisalat
  • tuhkpihlakas
  • tume nokkhein
  • turvastarn
  • tõmmu käpp
  • täpiline sõrmkäpp
  • tömbiõiene luga
  • uimastav varesputk
  • ujuv jõgitakjas
  • vahelduvaõiene vesikuusk
  • vahelmine lõokannus
  • vahelmine näkirohi
  • valge tolmpea
  • varju-püsikluste
  • vesilobeelia
  • võsu-liivsibul
  • väike konnarohi
  • väike käopõll
  • väikeseõieline hiirehernes
  • õrn tarn

III KATEGOORIA

  • aas-karukell
  • alpi ristik
  • ahtalehine ängelhein
  • balti sõrmkäpp
  • eesti soojumikas
  • emaputk
  • hall käpp
  • harilik kikkapuu
  • harilik käoraamat
  • harilik porss
  • harilik sügislill
  • kahelehine käokeel
  • kahkjaspunane sõrmkäpp
  • kaljukress
  • kare jürilill
  • karulauk
  • karvane maarjalepp
  • karvane ristmadar
  • kuninga-kuuskjalg
  • kuradi-sõrmkäpp
  • künnapuu
  • küürlemmel
  • laialehine neiuvaip
  • lodukannike
  • lood-angervars
  • lääne-mõõkrohi
  • madal unilook
  • metskevadik
  • mets-kuukress
  • mets-pirnipuu
  • mets-õunapuu
  • must tuhkpuu
  • müürkevadik
  • niidu-asparhernes
  • niitjas penikeel
  • nõmmnelk
  • ohakasoomukas
  • pruunikas pesajuur
  • põdrajuure-soomukas
  • põõsasmaran
  • püstine hiirehernes
  • rand-seahernes
  • rohekas käokeel
  • roomav öövilge
  • roosa merikann
  • rootsi kukits
  • siberi võhumõõk
  • soo-neiuvaip
  • suur käopõll
  • suur soomukas
  • tui-tähtpea
  • tumepunane neiuvaip
  • tähkjas rapuntsel
  • valge vesiroos
  • veripunane koldrohi
  • villane katkujuur
  • väike penikeel
  • väike vesikupp
  • väike vesiroos
  • värv-paskhein
  • vööthuul-sõrmkäpp