Aruniidud levivad kuivadel või parasniisketel aladel. Sealsed mullad on harilikult liivsavised ja mineraalaineterikkad. Aruniitude taimkatte kujunemisel on oluline osa heinaniitmisel ja karjatamisel. Puurinne enamasti puudub, kui aga esineb, siis nimetatakse kooslust puisniiduks. Puud võivad kasvada üksikult või väikeste rühmadena. Põõsarinne on sageli väga liigirikas. Rohurinne on kidur, madala saagikusega, kuid liigirohke. Arupuisniitudelt pärineb rohurinde liigirikkuse rekord - 76 liiki soontaimi ühel ruutmeetril (Laelatu puisniidult 2001. aastal).  Enamik neist niitudest on pool-looduslikud, seega inimtekkesed, kujunenud metsadest raiete või põlengute tagajärjel ning püsinud pideva majandamise tulemusel. Kui inimmõju - niitmine või karjatamine lakkab, hakkab niit võsastuma ja muutub metsaks. Praeguseks on enamik aruniite kas metsastunud või põllumaaks üles haritud, neid võib tüüpilisel kujul näha enamasti looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Viidumäel.

Puurindes kasvavad üksikult harilik mänd, arukask, harilik pihlakas, saar, vaher, sanglepp, sarapuu.

Põõsarindes leidub enam erinevaid taimeliike: harilikku kadakat, harilikku kukerpuud, harilikku kuslapuud, verevat kontpuud, kibuvitsasid, paakspuud, põõsasmaranat.

Rohurinne on hästi liigirikas. Seal kasvavad harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, keskmine värihein, aasristik, mägiristik, kassisaba, ümaralehine kellukas, harilik näär, nõmmkannike, sõlmine kesakann, longus põisrohi.

Samblarinde moodustavad lood-jõhvsammal, loodehmik, niidukäharik, kähar sulgsammal, harilik skorpionsammal.