|
Iga
inimese toidus on taimedel või nende saadustel
oluline koht. Arvatakse, et maailmas kasvab kokku
75...80 tuhat söögiks kõlblikku taimeliiki. Inimesed
tarvitavad neist toiduks vaid umbes 7000 liiki.
Üldjuhul toitutakse kultuurtaimedest ja nende
saadustest, kuid süüakse ka mitmeid looduslikult
kasvavaid taimi. Söödavate taimedena käsitletakse
neid taimeliike, mille osad (viljad, lehed, varred
või juured) süüa kõlbavad või mida mingi söögi-joogi
tegemisel kasutatakse. Eestis kasvab enamik
looduslikke söödavaid taimi metsades.
Kõige rohkem
tarvitatakse toiduks õistaimede lihakaid vilju.
Arvatavasti on kõik söönud pohla,
hariliku jõhvika,
hariliku mustika,
hariliku vaarika
ja metsmaasika
maitsvaid vilju. Metsamarju süüakse värskelt või
valmistatakse neist erinevaid toite. Naturaalset
marjamahla juuakse janu kustutamiseks, kuid sellest
valmistatakse ka mitmeid karastusjooke ja
veinisorte. Toiduks korjatud marjad riknevad üsna
kiiresti mikroorganismide elutegevuse tulemusena.
Riknenud toidu söömine põhjustab aga tervisehäireid.
Värskeid marju saab jahedas kohas mõned päevad
säilitada, kuid pikemaajaliseks hoidmiseks tuleb
kasutada külmutamist või konserveerimist. Väga
levinud on marjadest hoidiste valmistamine, kus
säilitusainena lisatakse suhkrut. Taimse toidu
riknemist aitab vältida ka kuivatamine ja
marineerimine.
Kuivviljadest
korjatakse Eestis kõige enam hariliku
sarapuu pähkleid. Ja ega siis ainult taimede
viljad süüa kõlba. On ka taimeliike, mille lehtedest
või juurtest saab maitsvat salatit või suppi
valmistada. Tervislikud on hariliku
jänesekapsa, hariliku
võilille, hariliku
nääri, kõrvenõgese,
naadi ja merikapsa
lehed. Head teed saab näiteks hariliku
vaarika vartest ning viljadest, kibuvitsa
viljadest ja hariliku
pärna õitest. Kohvi asemel või kohviga
segatult võib kasutada hariliku
võilille ja siguri
juuri. Kevadel saab arukasest
ning harilikust
vahtrast meeldivat mahedat mahla.
Tervislik
toit peab kindlasti sisaldama nii värskeid
taimeosasid kui taimesaadusi. Inimorganism saab
nendest suure osa endale vajalikest süsivesikutest
ja vitamiinidest. Eestlased saavad küll põhiosa
C- vitamiinist toidukartulitest, kuid märkimisväärne
kogus on seda ka kõigis toorsalatites, marjades ja
puuviljades. Et kuumutamine ja keetmine lagundab
C-vitamiini, siis tuleb eelistada toorete taimede
söömist. Eestis kasvavatest taimedest on seda
vitamiini kõige enam kibuvitsa,
hariliku pihlaka
ja hariliku
jõhvika viljades. Lisaks C-vitamiinile leidub
taimedes ka palju teisi bioaktiivseid aineid. Mitmed
neist on toniseeriva toime või raviomadustega.
Taimesaadused annavad veel kiudaineid, mis on
vajalikud seedeelundkonna normaalseks talitluseks.
|
